Jure Biohhenski - Sisemise lapse tervendamise meditatsioon

Hinga sügavalt ja lõõgastu…sest me alustame teekonda…teekonda
minevikku…ja me läheme tagasi sinu lapsepõlve tänavale…ja sa seisad
sellel tänaval oma praeguses vanuses…
Ja kui sa kuulad kõiki neid hääli…tunned kõiki neid lõhnu…näed kõiki
neid vanu autosid ja tuttavaid inimesi tänaval... luba endal tunda
kõiki neid tundeid… kõiki neid mälestusi…kõiki neid mõtteid…
Me jõuame nüüd su lapsepõlvemaja ette vaatame hoolikalt seda maja...
märkame selle värvi...suurust...aknaid...ja esiukse värvi, ja üsna
pea me siseneme sellesse majja kui nähtamatud külastajad...me
läheneme uksele... ja kui sa paned käe käepidemele...ja tunned selle
materjali, luba kõikidel tunnetel, mõtetel ja mälestustel olla
sinuga... hinga sügavalt sisse ja sisene majja...
Nüüd me seisame elutoas. Kuula neid hääli...kas see on häälekas maja
või vaikne? Pane tähele mööblit, tapeeti, ja erinevaid uksi, mis
viivad su kodu erinevatesse ruumidesse. Kas sa hakkad tagasi jõudma
nüüd? Ja kui sa jalutad sellesse tuppa, seal see on, nii nagu see oli
kunagi, ja mitte midagi pole muutunud…midagi.
Ja kui sa vaatad nüüd oma isa peale…sa märkad mida ta teeb…ja mis tal
seljas on…ja kui sa vaatad tema peale, saad sa teadlikuks kõikidest
nendest tunnetest…ja siis sa vaatad oma ema peale…mida ta teeb sel
momendil? Ja kui sa vaatad ta peale, saad sa teadlikuks kõikidest
nendest tunnetest…tunneta seda õhkkonda…vaata oma õdede-vendade peale…
Vennad? Õed? Mida nad teevad?
Ja kuskil seal selles ruumis näed sa oma väikest mina... ja ma tahan,
et sa vaatad seda last väga, väga hoolikalt… vaata mida see laps teeb
just nüüd… ja kui sa vaatad seda last...oled sa ainuke inimene kogu
maailmas, kes teab, mida see laps tunneb…sa oled ainuke inimene
maailmas, kes teab, mida see laps mõtleb…sa oled ainuke inimene, kes
teab selle lapse lootusi…hirme…unistusi…
Ja kui sa lähened lapsele…laps vaatab üles sulle otsa ja ta on ainuke
inimene selles ruumis, kes näeb sind…ja sa vaatad selle lapse nägu…
selle lapse silmi…ja sa tead…sa saad aru…ja sa saad teadlikuks
kõikidest nendest tunnetest…
Ja nüüd sa võtad lapse sülle ja lähed lastetuppa…ja sa vaatad seda
ruumi…mööblit…aknaid…ja vaadet aknast välja…sa võid märgata mõningaid
mänguasju…või raamatuid…ja sa saad teadlikuks selle ruumi
atmosfäärist…
Ja kui sa istud lapsega voodi peal, hoiad oma väikese mina kätt…ja sa
oled ainuke inimene maailmas, kes teab, mida see laps tunneb ja
mõtleb…sa oled ainuke inimene maa peal, kes teab mida see laps tahab
kuulda just nüüd…midagi mida võib-olla keegi pole sellele lapsele
öelnud varem…või midagi mida see laps tahab kuulda...
Siis sa ütled lapsele, mida iganes ta tahab kuulda just nüüd, ja sa
kallistad väikest iseennast...ja kui sa hoiad seda last oma süles, sa
saad teadlikuks oma tunnetest...ja sa saad lapseks, keda on hoidmas
sinu täiskasvanud mina...ja sa saad taas teadlikuks nendest
erilistest tunnetest...omased sellele erilisele hetkele…sellele
pühale hetkele...
Ja sa võtad lapse sülle ja jalutad ruumist välja, elutuppa, sa möödud
emast, isast ja teistest...välja tänavale...mööda tänavat...erilisse
kohta...ja see on koht, mida sa tead või koht mida sa kujutad
ette...see võib olla sees või väljas... ja kui sa oled seal, veedad
sa aega selle väikese lapsega...ja sa kallistad teda...ja kui sa
kallistad seda last...saab see laps sinu osaks...ja nüüd sa tead, et
see laps, kes sa kunagi olid on ikka veel elus sinu täiskasvanud
minas... ja sa võid tunda seda last iseenda sees… ja sa tead oma
sügavas sisemuses, et see laps on ikka veel seal...
Ja nüüdsest peale sa tead, et millal iganes on sul mõtted või tunded
mille kohta su täiskasvanud mina teab, et need ei peaks seal olema…
saad sa teadlikuks lapsest, kes on sinu sees…ja kõik mida sul vaja
teha on ee, et lähed iseenda sisse ja ütled sellele lapsele seda,
mida ta tahab kuulda just nüüd…sest sa oled ainuke inimene kogu
maailmas kes teab, mida see laps tahab kuulda…ja sa võid ka rahustada
seda last eest, mängida selle lapsega, ja mõnikord anda sellele
lapsele rahustav kallistus…
Sest see laps, kes sa kunagi olid, on ikka veel elus sinu
täiskasvanud minas…ja saab alati olema seal…ja sa saad selle lapse
vanemaks…vanemaks, keda sellel lapsel kunagi ei olnud, kuid oleks
võinud olla...sa võid saada vennaks...õeks...sõbraks...sellele
lapsele...selliseks, keda see laps alati tahtis, kuid kunagi ei
omanud…
Ja nüüd sa saad teadlikuks oma kehast sellel toolil, oma hingamise
rütmist... oma tunnetest...oma mõtetest…ja ümbruskonnast…sest nüüd sa
tead…